On vaadeldud Läti viie sügava järve zooplanktoni leviku hilissuvist ja varasügist vertikaalset struktuuri. Uuriti, kuidas veetemperatuur, hapnik, pH, klorofüll a, redokspotentsiaal ja juhtivus seostuvad muutustega tänapäevaste ning andmete olemasolul ka ajalooliste zooplanktoni liigilise koosseisu ja arvukuse domineerimissuhetega. Viimasel 50 aastal ei täheldatud olulisi muutusi ökoloogilistes tingimustes ja zooplanktoni mitmekesisuse ning arvukuse sesoonses muutlikkuses. Inimtekkelisest eutrofeerumisest põhjustatud järvevee hapnikukontsentratsioonide langus tõi kaasa väikesed muudatused zooplanktoni liigilises koosseisus. Uuringu käigus leiti kokku 24 Rotifera ja 38 Cladocera taksonit. Domineerivad liigid olid Conochilus hippocrepis, Keratella cochlearis, Polyarthra vulgaris, Filinia longiseta, Kellicottia longispina, Daphnia (Daphnia) cucullata, Diaphanosoma brachyurum, Bosmina (Eubosmina) crassicornis ja B. (Eubosmina) longispina. Eristusid selged zooplanktoni kooslused nii liigilise koosseisu kui ka kõrgemate taksonite põhjal ja erinevate koosluste taga olid erisused järvede sesoonses stratifikatsioonis. Veetemperatuur, redokspotentsiaal ja klorofüll a avaldasid kõige suuremat mõju zooplanktoni vertikaalsele levikule. Olulisteks keskkonnamuutujateks olid ka proovikogumise kuupäev ja sügavus. Selgelt eristusid 0.10 m, 10.20 m ja 20 m suurema sügavusega veekihid. Selgelt eristusid ka proovid, mis koguti hooaja algul. [ABSTRACT FROM AUTHOR]