Ordoviitsiumi ajastu on tuntud kui dünaamiline periood Maa ajaloos. Põhjalikud krono, bioja kemostratigraafilised uuringud on loonud detailse ajalise taustsüsteemi, kuid mitmed kohalikud läbilõiked üle maailma alles ootavad analüüsimist. Käesolevas artiklis on esitatud LoodeVenemaa ühe tugiläbilõike, Lõnna jõe paljandi kõrglahutusega andmestiku analüüsi tulemused. Sellel läbilõikel oli juba varasemalt oluline tähtsus Ordoviitsiumi biomitmekesistumise kronoloogia dokumenteerimisel. Nüüd lisati sellele paleokeskkonna makroja mikroskoopiline iseloomustus, mis haakub globaalse andmestikuga. Töö tulemused täiendavad arusaama Balti paleobasseini ehitusest ja arengust. Selgus, et mikrofaatsiesed varieeruvad koos kivimite makroskoopiliste tunnustega: puhtamad lubjakivid on jämedama struktuuriga ja savikamad intervallid peenemateralised. Koos kivimi terasuurusega varieerub rütmiliselt ka detriidi taksonoomiline koostis. Kivimid on osaliselt dolomiidistunud, dolomiitsus suureneb läbilõike ülemiste kihtide suunas. Regionaalne võrdlus näitas, et mikroja makrolitoloogilised tunnused on seotud meretaseme muutustega. Kõrgresolutsiooniga konodontide biostratigraafia kinnitas varasemaid korrelatsioone, mis baseerusid trilobiitide biotsoonidel ja litoloogial, võimaldades täpsemat rööbistamist läbilõigetega mujal maailmas. [ABSTRACT FROM AUTHOR]