Fossiilsed ekskremendid ehk koproliidid on halvasti säilivad jäljekivistised, mis kannavad olulist paleoökoloogilist ja sedimentoloogilist teavet. Artiklis on kirjeldatud Eesti Keskja ÜlemOrdoviitsiumist (Baltoskandia paleobassein) makrofossiilide kodade sisemuses säilinud mikrokoproliite ning nende levikut ja mitmekesisust. Uuritud materjal sisaldab üle 180 koproliite sisaldava makrofossiili, mis on kogutud enam kui 40 leiukohast ja esindavad mitmesuguseid madalaveelisi keskkondi alates jahedaveelisest karbonaatsest platvormist troopilise avašelfini. Stratigraafiliselt pärinevad mikrokoproliitide leiud Volhovi lademest kuni Pirgu lademeni (Dapingi kuni Kati globaallade). Mikrokoproliidid on ovaalsed või pulkjad, 0,1-1,8 mm pikkused ja 0,08-0,75 mm läbimõõduga; pikkuse/läbimõõdu suhe ulatub 6ni. Mikrokoproliidid esinevad tigude, karpide, peajalgsete, käsijalgsete, okasnahksete ja trilobiitide kodades ning kuuluvad valdavalt liikidesse Coprulus oblongus ja Coprulus bacilliformis. Lisaks tuvastati kaks kompleksjäljekivistist: Tubularina (koproliidid ümmarguse ristlõikega käikudes) ja Alcyonidiopsis (koproliidid lintjates käikudes). Mikrokoproliidid tekitati siis, kui organismide tühjad kojad asusid merepõhjas või olid veidi settesse mattunud. Koproliidid säilisid tõenäoliselt tänu kodade mehaanilisele kaitsele ja kiirele mineraliseerumisele. Mikrokoproliitide tekitajate bioloogiline päritolu jääb spekulatiivseks, kuid tõenäolisemate rühmade hulka kuuluvad polüheedid, kellel on sobiv suurus ja kehakuju ning kelle tänapäevased esindajad tekitavad ühesuguseid fekaale. Võimalik, et mikrokoproliitide tekitamisel osalesid erineva toitumisstrateegiaga organismid. Valitud leiukohtade makrofossiilide süstemaatiline uuring näitas, et kuni pooltes kodades esineb mikrokoproliite. See näitab koproliite tootvate organismide suurt arvukust ja mitmekesisust Baltoskandia Ordoviitsiumi basseinis. Meie materjal näitas ka, et Arachnostega jäljekivististe tekitaja ei olnud tõenäoliselt mikrokoproliitidega seotud. [ABSTRACT FROM AUTHOR]