Peipsi (s.l., 3555 km²) järve ökoloogilise seisundi hindamiseks uuriti kahel perioodil (2003-2007 ja 2008-2012) järve kaht vastandlikku osa: lõunapoolset, väiksemat (708 km²) ja enim reostatud Pihkva järve, ning põhjapoolset, suuremat (2611 km²) ja puhtama veega Peipsi Suurjärve. Analüüsiti järve ja selle sissevoolude vee kvaliteedi olulisi näitajaid: üldfosfori (TP) ja üldlämmastiku (TN) sisaldust ning vee läbipaistvust. Tähelepanu all oli ka veetase. Perioodide võrdlus näitas, et nii sissevoolude (tabel 1) kui ka järve vee fosforisisaldus (tabel 2) vähenes mõlemas järveosas, viidates järve tervisliku seisundi paranemisele. Sellele võis mõningal määral kaasa aidata ka teise perioodi kõrgem veetase. Muutustele reageeris fütoplanktoni (sh sinivetikate) biomass, mis vähenes teisel uurimisperioodil märkimisväärselt, eriti Pihkva järves (joonis 4). Kuna zooplankton reageerib järve seisundi muutustele viibega (läbi fütoplanktoni), olid muutused zooplanktonis vastuolulised (tabel 4). Zooplanktoni troofsust näitavate indikaatorliikide arvukus ja troofsuse indikaatorina kasutatav zooplankteri keskmine kaal viitasid mõlema järveosa (eriti Pihkva järve) seisundi jätkuvale eutrofeerumisele. Keriloomade arvukuse vähenemine ja perekond Daphnia liikide arvukuse suurenemine Suurjärves peegeldas selle järveosa seisundi tagasihoidlikku paranemist, mida ei leitud Pihkva järves. Kokkuvõttena võib öelda, et kümneaastasel uurimisperioodil ei leitud Peipsi järve seisundi oodatud paranemist. Põhjusteks peame: 1) reostuskoormuse vähenemine ei olnud ökosüsteemi suuremateks muutusteks küllaldane, 2) biogeenide sisaldus järve vees jäi ilmselt suure sisekoormuse ja ka vee soojenemise tõttu jätkuvalt kõrgeks, 3) võimalik, et kümneaastane periood võib olla lühike suuremateks muutusteks planktonis, eriti zooplanktonis. [ABSTRACT FROM AUTHOR]