Meriheinakooslused on madala mere pehmete põhjade elupaikadest ühed kõige produktiivsemad ja väärtuslikumad. Viimase 50 aasta jooksul on nende levikuala kogu maailmas vähenenud ligikaudu 30%. Samuti on meriheina levik Läänemere rannikumere eri piirkondades ahenenud peamiselt eutrofeerumise tagajärjel. Siiani on meriheinakoosluste taastamise edukus olnud väike, mis on ajendanud otsima uusi lahendusi ja meetodeid. Käesoleva töö üks eesmärk on uurida rannakarpide Mytilus edulis/trossulus mõju pika meriheina Zostera marina taastamisele. Varasemad uuringud on näidanud, et rannakarbid võivad mõjuda meriheina kasvule soodsalt. Lisaks katsetasime nöörimeetodit meriheina taastamisel nendes kohtades, kus teadaolevalt on ta varem kasvanud. Kuna merihein Z. marina paljuneb Läänemeres ainult vegetatiivselt, siis katseid tehti taimi ümber istutades. Veealused istutamise eksperimendid viidi läbi aastatel 2017–2019 Läänemere kirdeosas. Katsealadeks valiti tuultele vähem ja rohkem avatud alad. Uuringu tulemused näitavad, et meriheina ja rannakarpide koos taastamine ei õnnestunud, kuna karpide arvukus vähenes märkimisväärselt juba esimesel kasvuperioodil. Samal ajal aga meriheina taimede arv suurenes aja jooksul, seda eriti teisel kasvuperioodil tuultele ja lainetusele vähem avatud kasvukohas, mis näitab, et nendel aladel on taastamine võimalik. Meriheinakoosluste taastamisel mängivad abiootilised tegurid suuremat rolli kui biootilised interaktsioonid ja seega sõltub taastamise edukus suuresti kohalikest keskkonnatingimustest. [ABSTRACT FROM AUTHOR]